R.I.P Revo

pilvitus taevas ma täiskuud näen tõusmas-
hiilgavat tähtede valdjat.
kaastunde isanda Lootosestsündinu
pale mind särades vaatab.

Surm, mis saabumas, täidab mind rõõmuga,
rohkem kui varandus kaupmeest,
rohkem kui võit täidab vägevaid jumalaid,
õndsus ehk süüvinud tarku.
just nagu teekäija teele peab asuma,
kätte kui jõudnud on minek,
nii lähen minagi õndsuse kantsi,
surmast mis üle on, teele.

Elu on otsas mu karma on lõppenud,
mis ma siin palvetan enam!

Elutöö tehtud ja otsa saand palagan,
minema kobida vaja.
Silmapilk veel ja näha ma saangi
sügavat sisimat loomust,
otsatu puhta ma bardo maailma
täiuses koha kui leian.

Teiste ma meeli küll rõõmustand olen
sellega, mis mul kõik oli.
Õnnistust kõike, mis sain selles elus,
vabanemiseks viin täide.
Rõõmu ja rahu ma sellest tunda sain, et
teiega koos võisin olla,
üllad mu järgijad, sõbrad ja kaimud, ma
teiega jagasin tõde.

Kõidikud kõik, mis mind hoidsid siin elus,
ju sõlminud olen ma lahti.
Kurvastus jätke mu pärast, oh sõbrad,
vaid palves te viibige ikka.
Need ongi sõnad mu südamest sügavalt
selleks, et aidata kõiki.

Mõtelge, et need lootoselilled
te ise kui kumalased,
kes rõõmsalt ja andunult laskuvad õitele
imema ülevat rõõmu.
Ise vaid palun, et sõnad need aitaksid
tiirlevaid olendeid kõiki
jõuda nirvaanasse sellel maapinnal,
mis alati täiuslik olnud.

tiibeti munk.